Monday, January 20, 2014

Mangohooaeg


Seekord alustame kohe kalajuttudega, sest küpsetasime ära selle shovelnose ray. Ütleme nii, et maitseks paremini, kui tegu oleks maitsavama kalaga. Põnev oli küll proovida, aga sedasorti tihke liha ja kergelt mõru maitse ei ole ikka päris õige. Paar tükki andsime taivaanlastele meie karavanipargis, nad ütlesid, et muidu oli täitsa hea, aga mõru maitse ikka jaa.

Shovelnose ray
(Labidanina rai)

Eelmine kord ma jätsin ühe põneva kalajutu rääkimata, sest see oleks mu shovelnose ray juttu hakanud varjutama ;) Igaljuhul enne, kui ma selle shovelnose ray püüdsin, püüdis Liis peaaegu kinni ühe PÄRIS haikala, kes oli juba peaaegu kalda lähedal. Nägime taskulambivihus tema uime seljal. Tüüp tiirutas vees kõvasti, Liisil oli õng murdumise äärel. Siis hai suutis haarata ka mingil uskumatul kombel Nita tamiili, kes kalastas mõned meetrid eemal, mille ta lihtsalt puruks hammustas ja tagatippu rabeles Liisi konksu otsast ära, peletis. Ma ei tea, mida me Eestis püüdma hakkame, väiksed ahvena, haugi, forelli ja muud poisid ei paku ilmselt enam pinget :D

Kord õnnestus kalastamise vahel lipata ka läbi Billabong Sanctuaryst: loomaaiataolisest asustusest, kus toitsime käe pealt kängurusid, parte, kakaduusid. Krokodille toideti pulga otsast, sest nad on salakavalad, julmad, räpased ja julmad ka. Seal üks 3-meetrine krokodill hiilis vee all, keegi ei näinud, kus ta oli ja kui talle lihatükk lähemale sokutati, siis ta hüppas vee alt välja nagu rakett ja sõi lihatüki ära. Tegin paar pilti ka.

Mõned kängurud söövad 

Mõned tahavad süüa 

Mõned tahavad sinuga koos süüa

Mõned kaklevad 

Mõned tahavad sügamist

Mõned pikutavad

Tawny Frogmouth
(Kollakaspruun konnasuu)

 Koaala

 Must kakaduu

 Krokodill

Madu

Tabasin ühe känguru keset puhtuse inspektsiooni.


Patsutasime ka ühte maailma kõige pullimat ja samas armsamat looma. Wombat nimeks. Wombatit ei saa kirjeldada, teda peab nägema. Nad kaevavad ennast maa alla nagu mullamutid, tegutsevad seal lihtsalt. Toidupoolest söövad juuri, rohtu, basiilikut, tüümiani ja selliseid taimi. Tegime talle pai, karvad on tal tugevad. Peale selle andsime näpu vahelt viinamarju ka kaasuaridele. Pidavat olema väga haruldane tegelane.

Vombat

Kaasuar

Neil oli seal veekogus hästi palju kilpkonnasid ja rahvas valis välja 2 kilpkonna, kellega tehti võidujooks, et kumb kilpkonn enne vette jõuab. Vahemaa, mille kilpkonnad jooksma pidid oli kuskil 7-8 meetrit. Köitega ääristatud jooksurada. Loomaaia töötajad hoidsid kilpkonnasid stardijoone kohal, kilpkonnadel käpad tegid ringe nagu multikas ja startipaugu järel lasid nad maha. Valmistusime ikka minutiteks, kuid üks kilpkonna pani täiesti vales suunas, aga vaatamata sellele jõudis veeni umbes 3 sekundiga. Teine oli ikka oluliselt aeglasem ja jõudis veeni 10 sekundiga :) See, et kilpkonnad venivad, on müüt ;)

Aga nüüd, sõbrad, on aeg jutustada natuke mangode korjamisest. Pealtnäha taaskord lihtne aga oi, mangopuud on täis saladusi :) Ja mangod ise ka on päris salakavalad puuviljad. Kuna mangod valmivad kiiresti, siis õige aja saabudes tuleb hakata kiirelt mangosid korjama. Umbestäpselt 4000 puud ootasid korjamist. Millegipärast sattus jõle vihmane periood ja esimene tööpäev sadas terve aeg vihma. Väga hullu polnud, sest õhk on ju soe. Pidime puude otsast ära korjama mangod, mis on valmimise äärel. Pean tunnistama, et ma ei saanud alguses mitte sittagi aru, milliseid mangosid ma korjama pean. Ma lihtsalt korjasin. Tegelikult ei teadnud väga mitte keegi, milliseid mangosid täpselt korjata, sh ka boss :D Ta korjas mangosid viimati 10 aastat tagasi. Kambas oli ka üks kohalik jope Riched, kes on iga aasta mangosid korjanud, kuid tema taktika on korjata igasuguseid mangosid nii, et kui temalt küsisid milliseid mangosid korjata, siis päris täpset vastust ei saanud kunagi. Käes on sul ca 4-meetrine alumiiniumist toru, mille otsas on korv. Selle toruga siis võtad mangosid puu otsast alla. Päris hea trenn on, kui hoiad toru otsast kinni ja korvis on sul 3-4 mangot. Need korvis olevad mangod pead panema ämbrisse, mille sees on spetsiaalne vesi, mis neutraliseerib mango happe. See muidu kahjustab mango kaubanduslikku välimust. Peale seda kallatakse mangod kasti sisse, mis kastetakse vette, et pesta maha mangohapet neutraliseeriv saast. Peale seda tõstetakse see kast kastiauto peale. Ma olin korjaja ja transpordivend. Ma kärutasin kastiautoga kuuri ja viisin mangod pakkimisse, tõstsin kastid auto pealt maha ja pidin nad veel korra kastma ükshaaval spetsiaalsesse kemikaali, et nad oleks pakkimiseks valmis. Üks kast mangodega kaalus ilmselt kuskil 20kg ja ma tõstsin neid kaste kokku üldse kuskil 1000+ korda. Päris hea trenn oli seljale ja ülakehale. Peale seda tõstsin ma mangod sorteerimismasinasse, mis sorteeris nad ükshaaval suuruse järgi suurtesse anumatesse, et oleks lihtsam pakkida :) Siit hakkas Liisi töö.

 Teel pakkimisse

Mahlamangod

Happest. Mango varre sees on sapp, mis on nagu hape. Kui käe pealt ära ei pese, siis jätab sulle põletusjälje või pigem väikse täpi, mis läheb kergesti mädanema. Mul oli vahepeal nägu täppe täis :D Aga siis ostsime silikonkreemi, mida enne korjama minemist näkku määrisin. Mina olin korjamis-transpordihunt, Liis oli pakkimishunt. Kui päris aus olla, siis ma ei olnud söönud mangot siiamaani, ainult mahla joonud. Värske mango puuotsast on päris hea! :) See selleks. Vihmane ilm ei olnud ikkagi hea, mangod on rasked ja traktori taga olev treiler suurte veetünnidega on veel raskem ning traktor jäi mangopuude vahele kinni koos treileriga. Ja kinni jäi ka kastiauto, sest pinnas oli ikka päriselt ka pehme. Hea, et me jalgsi sealt tulema saime. Vahepeal lippasime sügavates mudalompides ja korjasime mangosid ;) Mehed mõtlesid, et lähevad sõidavad džiip-kastikaga kastiauto juurde ja tõstavad kastid ümber. Tõstsidki aga džiibil oli vaja üle saada väiksest lohust (alguses lohust alla ja siis lohust üles). Lohust üles ei saanud, rattad käisid all ringi ja auto lihtsalt ei liikunud kuhugi :D Jätsime kõik asjad sinnapaika ja tulime jalgsi tulema.

Niisiis, saime vahepeal ca 3 päeva vabaks ja siis jälle rattasse, ilmad olid ilusad ja kuivatas maad. Selle aja jooksul hakkasid turu olukord muutuma, kuna liiga palju mangosid on turul ja neid ei ole vaja, mis lööb omakorda hinnad alla, mis tähendab, et mangosid ei ole üldse mõtet pakkidagi. Ja nii oligi. Bossid otsustasid, et müüvad mangod mahlaks. See tähendab, et raputame puu otsast kõik mangod alla, korjame hästi suurde kasti ja nii ongi. Ei ole mingit jeblungit. Otse põllul suurde kasti ja ei mingit pakkimist. See tähendas, et Liisist sai ka nüüd korjamishunt, sest pakkida polnud vaja. Mina olin raputamishunt, see kes mangosid puu otsast alla raputas, selleks olid meil samad alumiiniumist torud, aga otsas oli korvi asemel konks, mille haakisid oksa taha ja lasid raevu valla. Vahepeal bossid tellisid hostelist tööjõudu juurde. Tuli üks sakslane ja üks inglane. Ilged ludrid. Inglise vend andis alla esimesel päeval, kui raputamistoruga endale munadesse tõmbas, kui konks oksa tagant libastus. Kosus veits ja ütles, et ta läheb praegu ära, kuna tunneb, et ta veab teisi alt, kuna ei tööta eriti kiiresti. Nagu ta enne munadesse saamist töötas kiiresti :) Ütles, et tuleb järgmine päev tagasi, aga ei tulnud peeruhaisugi. Järele jäi saksa vend. Ta pidas vastu kolm päeva ja no johhaidii, häda, häda, häda. See vend neljandal päeval lihtsalt ei ilmunud kohale. Küll aga tuli järele palgatsekile. Julge vend :) Igaljuhul tuli ta järgi ka selle inglise venna palgatsekile. Nädal hiljem, kui inglise vend tuli oma palgatseki järele selgus, et saksa vend oli inglise venna palgatseki Cairnsis juba rahas välja võtnud ja ilmselt purjetas juba kanaaridele :) Varastas kuskil 250 dollarit. Uskumatud seljakotireisijad on siin ikka. Vargaid on omajagu. Mingiaeg tagasi kuskil hostelis varastati Liisil sall ära, kui see kuivas õues nööripeal. Siin ükspäev oli mul ühes karavanipargis 2 pepsit külmas. Kui pepsisid võtma läksin oli seal järgi ainult 1 pepsi :) Seal samas ruumis oli karastusjookide masin, aga tõsi, nende eest pidi ju maksma.

Mangopuud 


Sorri, sõbrad, kes te kõik tööhostelite kaudu olete töötanud, aga praeguse seisuga on nii meie, kui ka meie bosside arvamus, et hostelite tööjõud on täielik saast :) Terve selle aja jooksul nägime päris palju hostelite seljakotireisijaid ja nendest oli tubli ja kiire ainult üks tüdruk. Mustanahaline Elisabeth Rootsist. Kõik ülejäänud on siin Austraalias ainult selleks, et mingisugune raha kätte saada, et maksta hostelile üür ära ja et saaks poest alksi osta ning varastada. Mitte keegi ei taha töötada. Ainult üksikud inimesed hostelites tahavad tegelikult head tööd teha.

Me tegime eestlastele räigelt head mainet. Bossid olid ülirahul meiega ja said meid usaldada. Näiteks ühel hommikul meesboss ei saanud mangodesse tulla. Ja siis olime meie Liisiga väiksed bossid :) Haha. Võtsime päkkerid kastiauto kasti, sõitsime mangodesse, jagasime juhised kätte, kes, kus ja mida tegema peab ning töö läks lahti :)

Läksin hoogu :) Ma olin ainult mangode raputaja. Raputas veel Riched ja boss, vahepeal ka Owen. Kastiautoga viis mangod ära enamasti boss, vahel mina ka. Liis vahepeal tõusis karjääriredelil ja sõitis ka kastiautoga, kuna hunnik päkkereid korjas ja kastiautot oli vaja vahepeal edasi nihutada, et korjajatel lähemal oleks. See kastiauto oli omaette tegelane, käigud ei tahtnud eriti hästi sisse minna. Raputamine oli suhteliselt raske töö, sellepärast see mulle meeldiski. Mida raskem seda parem. Vett kulus liitrite kaupa. Rääkisin, et mangopuud olid saladusi täis. Nendeks olid näiteks rohelised kurjad sipelgad ja neid oli mangopuude otsas palju. Nad ehitavad omale lehtedest piklikud pesad puu otsa. Vahel hüppavad puu otsast sulle peale, nad hammustavad või tõstavad sind, ei tea, igaljuhul valus on. Vahel hammustasid 5st kohast korraga. Sipelgad ronisid ka maas lehtede vahel, nii, et korjajatel ka lihtne polnud. Sipelgaid oli seal miljoneid. Raputajatel olid lisaks veel mangod, mis tihti sadasid puu otsast alla otse sulle vastu jalgu, käsi, pead. Igalepoole. Vahel mango keerutas ja keerutas seal puu otsas ja lõpuks lendas nagu kuul minema. Vastu pead sain mitu korda, ma üldiselt vaatasin üles, kui ma raputasin, sest siis nägin, kui mango tuleb, teadsin eest ära hüpata. Aga üks mango tuli täiesti ootamatult litaki vastu ninakonti, samal ajal pritsis sappi silma. Ninast verd voolas nagu oavarrest, parem silm ilgelt tulitab sapp silmas. Loputasin oma joogiveega silma ja nina samal ajal :D Ei teagi kumb valusam oli kas sapp silmas või mangoga vastu nina. Igaljuhul ilge litakas oli, tõmbas kergelt mingi raksu ninast läbi. Ahjaa, enne seda tõmbasin omale toruga munadesse, pidin veits kosuma. Aga nädal enne seda tõmbasin toruga vastu jalga nii, et pool reit oli sinine ja kõva liha naha all ümmarguse toru jälje kujuga. See kõva junn oli naha all ikka mingi kuu aega. Julm. Aga see pole veel kõik. Mangopuud on nii toredad, et osade puude otsas olid WASPide pesad. Eestikeeles on nad ilmselt herilased, kuid siin nad ei näe välja nagu klassikalised kollased herilased. Siin on nad musta värvi ja teise kujuga. Lendavad kiirelt ja nõelavad valusalt. Kusjuures Liis sai esimesena nõelata mangopuude vahel. Ühel hetkel Liis kiljatas seal, et miski hammustas teda seljast ja ilgelt valus on, ma jooksin kohale, et mis toimub, võtsin meie termosest jääkuubiku välja, et hammustuse peale panna. See oli ühe kohaliku naise soovitus, kes aitas mangosid seal korjata. Liis alguses arvas, et mingi suur ämbik hammustas, sest päris tõsiseid ämbikke oli seal mangodes suhteliselt tihti näha. Näiteks kahe mangopuu vahel oli 1,5 meetrise läbimõõduga suur ämbikuvõrk ja selle keskel peopesasuurune peenikeste teravate jalgadega suure kehaga musta värvi ja punaste triipudega ämbik. Äkki on mürgine, ei tea. Ei hakanud näppima :) Herilastest veel niipalju, et hiljem said seal kõik raputajad nõelata. Ma sain mingi 10 korda ikka nõelata. Ühe korra pani raibe litaka lõua peale. Peales seda oli mul mangost silm sinine ja lõug paistes. Nagu kuskil rämedalt peksa saanud.


 Roheliste puusipelgate pesa

Tigedad puusipelgad tõstavad oma tagumiku hoiatuseks üles

Rõõm oli suur, kui tegime viimaseid mangopuusid, kõik läbi tööga ja nüüd pikk jõulupuhkus bosside rannakuudis värskelt jõest püütud krabidega, reefilt püütud kaladega, krevettidega jne.
Kõigest sellest järgmises osas ;)