Alla mööda ida kallast 3. osa

19.01 Peale Fraseri saart läksime külastasime täielikus karu... teatud kohas olevat linna nimega Nimbin, sest seda linna teab iga Austraallane ja teab ka iga Austraaliat väisav inimene :) Ja lihtsalt sellepärast, et seal linnas käib meeletu kanepiäri põhimõtteliselt täiesti avalikult. Tahtsime näha, kas tõesti on see võimalik. Ütlesin veel Liisile, et kuule ma ei usu, et siit kanepi ostmine nii lihtne on. Parkisime auto ära, käisime 10 meetrit ja hüüab esimene tüüp: “Maagilisi küpsiseid soovite?”. Olime Nimbinis umbes tund aega ja selle ajal jooksul küsiti ma pakun vähemalt 10 korda, kas me soovime maagilisi küpsiseid või maagilist suitsu või rohtu. Linn ise oli üks lühike tänavajupp ja kogu äri käis politseijaoskonna kõrval. Mnjaa :) Oma olemuselt tõsine hipilinn. Sinna pikemalt vahtima ei jäänud, sest seal ei olnud peale kanepi suitsetamise midagi teha. Käisime kohalikus kunstigaleriis näiteks.

Nimbini peatänav

21.01 Sõites aina allapoole jõudsime teise osariiki, mis oli naljakas. Kuna mingeid märke ega piiri vms ei ole, siis selgus, et me juba varem olime olnud New South Walesi osariigis, kui me Austraaliasse tulime :) Sest, kui me auto omale ostsime, siis me põrutasime mõned sajad kilomeetrid Brisbane'ist allapoole ja täiesti enda teadmata ka teise osariiki :) Seekord sõitsime veel rohkem allapoole järgmisesse linna nimega Forsters. Täiesti mõttetu linn tundus :) Aga vähemalt jooksis laiemat sorti jõgi, mille nimi oli Walli järv millegipärast. Mõtlesime, et teeme kanuuga väikse tiiru seal. Plastmassist kanuu, kollane ja hoopis teistsugune kui need, mida muidu Eestis harjunud nägema. Meie vanad kanuu jõhkardid Liisiga. Kütsime kohe vastuvoolu üles, et hiljem allavoolu rahulikult ilma sõudmata triivida :) Suurt midagi seal jõe peal ei näinud :D Vesi oli sinine.

Seal sai sõita ka vesiratastega, aga voolava jõe peal oli nendega võimatu edasi liikuda. Niisiis valisime kanuu.

21.01 Küll aga järgmine peatuspunkt nimega Hawks Nest oli juba teisest puust, sest seal pidavat olema tavaline näha puu otsas koaalat. Pidime ju sinna minema, sest metsikut koaalat me veel näinud ei olnud. Kohale jõudes parkisime auto ära mingi metsatuka äärde ja hakkasime jalutama. Tegime mingi massiivse tiiru ümber metsatuka, jõudsime auto juurde tagasi ja mitte ühtegi koaalat. Mida hekki! Aga siis Liis vaatab ühe puu otsa auto kõrval: “Kuule Villu, mis asi see seal üleval on, koaala vä?” Ma siis vaatan: “Koaala jah, raisk” Tüüp passis meie auto kõrval puu otsas. Just hakkas liikuma rohkem ladva poole eukalüpti lehti sööma ja siis tuli alla tagasi. Päris äge!

Jah selle pildi peal on koaala!

22.01 Te kõik teate sarja Kodus ja Võõrsil eksole! Noh. Me käisime rannas, kus selle kuulsa sarja rannavõtteid läbi aegade filmitud on :) Ranna nimi on Palm Beach ja asub Sydney äärelinnas mingis rikkurite rajoonis. 

23.01 Veidi tiirutasime Sydneys endas ka ringi, kuid mitte palju. Käisime Harbour Bridge juures, vaatasime eemalt ooperimaja ja käisime suures akvaariumis. See oli äge. Kalu oli palju :) Sydney on ilgelt suur linn, hullult palju inimesi, liiga palju autosid ja kiire-kiire-kiire koguaeg. Me oleme suht maakateks ära läinud siin :) Aga no olgem ausad Tallinn on Sydney linnaga võrreldes ka suht maakoht :D

Rai

Saltwater Sawfish

(Soolasevee saekala)

Dugong

 Haikala hambad

Haikala laps kasvamas haikala muna sees

23.01 Kütsime niipea, kui võimalik sealt minema Sinimägedesse! Saabusime sinna, kui oli pime. Lisaks pimedusele oli seal vihmane ja nii paks udu, et hea kui 10 meetrit ettepoole nägi. Otsisime, kuhu magama jääda ja tee, mis tahad. Mitte kuskile pole magama jääda. On olemas puhkalad aga ööd nendes veeta lihtsalt ei tohi. Täitsa ajuvaba! Sõitsime Sinimägedes edasi-tagasi umbes 100km maha üritades mingid kohta leida ja lõpuks leidsime mingi puhkeala, kus oli ka teisi ööbijaid. Vedukas. Kell oli lähedale 12 öösel. Parkisime auto ära sinna udu sisse kuidagi. Napilt mahtus. Udu oli lihtsalt nii paks. 24.01 Hommikul ärkasime, teised ööbijad kõik läinud. Käisime vetsus, tuleme auto juurde tagasi ja vaatame, et oleme ilusti parkinud auto märgi ette, kus hoiatab öö veetmise eest ning kui seda teed, siis on trahvid soolas. Viskasin nagu põnevusfilmis pilgu auto kojamehe vahele, et näha, kas seal on trahv või mitte. Ei olnud! Huhu. Pakkisime asjad käbe kokku ja tõmbasime lesta enne, kui trahvijad tulevad. Igaljuhul ajuvaba taaskord. Karavaniparki me ei saanud ka minna, kuna nendest kohtades pannakse retseptsioonid hiljemalt kell 18.00 kinni ja kui öösel jõuad, siis tee mis tahad. Magada kuskil ei tohi, saad muidu trahvi. Sellega me enam riskida ei tahtnud, kuna ühekorra juba oleme sellise asja eest trahvi saanud. Päeval avastasime Sinimägesid. Päris võimas! Sinimägede kõrgeim tipp on 1189 m. Meie olime umbes 760 m kõrgusel.

25.01 Tegime nüüd ühe kõva sõidupäeva ja põrutasime Melbourne'i linna kõrvale Coach Road puhkealasse, kus öö mööda saaata. Sealt helistasime ka Villemile ja Meritile (mu sugulane), et nendega kokku saada. Nad töötasid kuskil Melbourne'i kõrval. Järgmisel päeval läksime neile külla ja Villem orgunneeris nii, et me saaksime nende farmis ööbida. Üks Villemi sõber tuli ka sinna varem juba ööbima üheks ööks, aga ta oli seal seda ühte ööd veetmas juba kaks nädalat :D Saime kokku kohalikus kaubanduskeskuses Lilydale'i-nimelises linnas. Peale Villemi ja Meriti oli neil kaasas veel 3 tegelast. Kaks Eesti kutti Märt ja (teise kuti nime hetkel ei mäleta, sorri) ning prantsuse tüdruk kelle nime ka ei mäleta :D Ainult Märt jäi meelde. Jõime kaubanduskeskuses kohvi. Villem ja Merit olid seal kohvikohas juba vanad näod ja kohvimeistriga peaaegu, et parimad sõbrad. Kohvimeister oli vist kuskilt Jugoslaaviast või mingist sellisest kohast pärit. Aga kohvikut pandi juba kinni ning Jugoslaavia tüüp tuli meie juurde ning andis tordi, sest sellel oli kuupäev kukkumas ja nad oleks selle muidu lihtsalt prügikasti visanud. Selle asemel andis meile. Igaljuhul läksime seda siis ühte parki sööma. Prantsuse tüdrukul oli kaasas frisbee (maakeeles lendav taldrik) ja ta oli professionaalne frisbee mängija. Õppisin seal, kuidas TEGELIKULT lendavat taldrikut visata :) Õhtul farmis tagusime Villemiga jõhkralt pinksi. Ilgelt palav oli, aga väga hea oli üle pika aja pinksi mängida. Ma olin põhikooli ajal jörm pinksivend. Lahe. Järgmisel päeval veetsime nende farmis pool päeva ja siis panime leekima, et omale tööd hakata otsima. Järgmistest seiklustest järgmises postituses :)

Lambahunnik. Teel Villemi ja Meriti poole.