Wednesday, September 23, 2015

Vietnam (3)

30.06 Hoi An - hakkab juba looma. Ilus väike küla-linn. Vanalinna-taoline tänavate rägastik madalate majadega ja paksult poode täis.

Hoi Ani tänav 

 Vaade vanalinnast meie hotelli kvartali poole

Viirukid

 Palju oli näha puurilinde. Me ei uurinudki, miks nad neid peavad...

Õmblustöökoda õmblustöökoja otsa. Liis oli varem otsinud internetist välja parimad õmblustöökojad ja nendesse me ka kohe sisse lendasime, et mulle õmmelda ülikond ja Liisile pidulik sinine kleit Kaisa pulmadeks. Päris äge kogemus, kui aus olla. Kohe, kui poodi sisse läksid, tuli sinu juurde teenindaja ja uuris, kas ma tahan ülikonda. Niimoodi võeti kohe üle, pakuti erinevaid kangaid ja vastavalt ka hindasid jooksvalt, kui palju ülikond missuguse materjaliga maksma läheb. Ülikonna hinnad hakkasid 100 dollarist. Aga ma vaatasin, et ma tahan ikka edevamat materjali, mis näeb ilusam välja ja on kvaliteetsem ning valisin 350-dollarilise ülikonna. Võeti mega palju mõõte ja järgmisel päeval pidi minema juba esimesse proovi. Mega kiiresti õmblevad. 4 päevaga oli ülikond valmis ja samal ajal tehti Liisile ka super kleit. Liis joonistas paberil valmis, millist ta tahab ja seletas ära, kuidas mis olema peab ning talle tehti täpselt selline kleit. Istus seljas suurepäraselt. Nööpide aasad tehti käsitsi ja nööbid tehti käsitsi spetsiaalselt selle kleidi jaoks. Mis aga raske oli, oli Liisile õige materjali leidmine. Me käisime läbi 4 km raadiuses kõik poed, kus müüdi materjale. Ühe poe naine sõidutas Liisi rolleriga ümber linna siia ja sinna, et leida õiget materjali. Lihtsalt uskumatu, milleks nad valmis on. Ja Liis leidiski õige materjali. Oli kahtlus, et materjali jääb väheks ja ühes kohas avastasime veel defekti materjalil, kuid need imeõmblejad suutsid sellest ikkagi Liisile kogu kupatuse valmistada. Võimas. Olime mõlemad ääretult rahul, mina oma slim-fit ülikonnaga ja Liis oma üliilusa kleidiga.

 Mõõtude võtmine



Meie hotelli lähedal oli selle linna üks peatänavatest, kus toimus õhtuti turg ja müüdi kõikvõimalikke ehteid ning pudinaid. Seal peatänaval me avastasime söögikoha, kus igal hommikul käisime pannkooki söömas. Banaanipannkooki nimelt. Kui sinna läksime, siis alguses esimestel kordadel mindi rattaga banaane tooma :) Aga pannkoogid olid head, vaniljemaitselised banaanilaastudega pannkoogid. Vist tehti nii, et pandi laastud pannile ja siis valati tainas peale. Naljakas on Vietnamis see, et 2x sama joogi tellimine tundub kuidagi raske, koguaeg tuuakse üks. Kaks on vist priiskamine, teise saad pikema lunimise peale ;)

 Meie hotelli tänav.

Väike sabata sõber hotellis

Ja väike sabaga sõber hotellis

Pulmad

1.07 Järgmisel päeval laenutasime jalgrattad, kus ees on korvid. Kruiisisime mööda linna ringi, käisime rannas lebotamas. Randa rattaid ei tohtinud parkida millegipärast. Ranna lähedal oli tasuline parkla, kuhu pidid ratta jätma, aga meie mõtlesime, et mida hekki, mismõttes me peame ratta sinna jätma. Sõitsime veits edasi ja panime suvalise posti külge. Tagasi tulles olid rattad olemas ja probleemi polnud :P Rannast tagasi tulles hüppasime läbi massaažist, kus tehti tund aega mõlemale klassikalist massaaži. Ma tegelt ei tea, kuidas me julgesime minna suvalisse massaaži. Pärast mudivad su veel nii ära, et lendad ratastooliga koju neh. Kusjuures mingil arusaamatul kombel me kauplesime omale massaažihinna kallimaks, kui nad alguses pakkusid. Me olime lihtsalt nii rahabossid seal maal, et mingit odavat massaaži küll ei tahtnud, haha. Ja ega sellel tüdrukul pea lõikas ka, võttis pakkumise vastu :D

Rannas palmide all mõnulemas

Massaažist tagasi tulles hüppasime turult läbi ja ostsime mangustane, et siis hotellitoas vedeleda ja neid viljasid nosida. Selgus, et suht paljud viljad olid ära kuivanud ja saime ainult pooled nendest ära süüa. Selgus, et siin on tegu mingi nipiga. Hiljem uuesti turule minnes teadsime, mis hinda kaubelda ja tahtsime ise neid viljasid valida. Kuna enne me saimegi tünga, maksime liiga palju ja naine ise valis meile kuivanud viljad. Seekord siis raiusime oma hinda ja ütlesime, et tahame ise valida :) Mis sa arvad, kas nii siis neile müüjatele sobis vä? Muidugi mitte :) Nad tahavad ise valida ja sulle kräppi hulka visata. Ise valiksid ju ainult head mangustanid, hehe.
Mangustanid

Kui ma enne ei ole maininud, siis liiklusmärgid, foorid ja sõidusuunad ei tähenda siin väga midagi. Punasega võib sõita sama palju, kui rohelisega. Liiklusmärgid on nõrkadele ja kui oma ritta ei mahu, siis sõidad vastassuunas. Probleemi pole. Kõik toimib. Õhtul käisime hotelli lähedal tänaval turul ja tegime maailmasuurima avastuse - Vietnami salvi! See on ju Vietnamist pärit, sellepärast selle nimi ongi Vietnami salv :D Meie ei olnud selle peale varem niimodi mõelnud. Vanasti määrisid seda salvi nina alla ja nii oligi. Aga muidu ostsime Vietnami salvi mitu tükki. Kauplesime omaarust hea hinna, aga pärast selgus teise müüja käest, et ega ikka ei kaubelnud küll. Hiljem ostsime neid juurde odavama hinnaga. Kauplemine on seal üks osa. Alguses pannakse kirves ja kui endale kindlaks jääd, saad selle hinnaga, mis sa pakud, kui see just naeruväärselt odav hind pole.

Turg

Laternad

2.07 Järgmisel päeva šoppasime Liisile ühe sügis-talvise jaki, tehti taaskord käsitsi ühe päevaga Liisi mõõtude järgi. Hiljem otsustasime jõe peale paadilootsikuga sõitma minna. Vana tädi oli juba varem meid seal jõekaldal moosinud, kui mööda käisime. Olime kokku leppinud summa ning nüüd läksime sõitma ka. Kui varem arvasime, et Vietnam on prügi päris täis, siis nüüd selgus, et seal on lihtsalt kohutavalt palju prügi. Jõekaldad on lihtsalt lookas prügist. Ilmselt on jõepõhi ka prügikihi all. Turu taga mingi mees kuses suure kaarega vette. Tädi muudkui lükkas meid paadilootsikul edasi toikaga ja tagasi tulles nägime veelkord turu tagumist osa, kus seekord siis mingi naine pesi selles kristallselges jõevees nõusid ning järgmisel hetkel tuli üks naine, tõmbas püksid alla ja tegi pissihäda ära. Nou prooblem! Ja nii see elu kulgeb, puhtus ennekõike! :P Aga Vietnamis me kõhugruppi näiteks üldse ei jäänud.


Ühistransport 


Turg/ wc/ nõudepesu 

Kanalisatsioon

 Jõe kallas
Tädi nõusid pesemas ja teine tägi wc järjekorras

3.07 Järgmine päev algas taaskord šoppamisega. Poode on ju palju, järelikult tuleb šopata ka palju :) Õhtul leidsime ägeda söögikoha, kus nautisime 5-käigulist õhtusööki, uurisime kohalikelt, kuidas nemad ikkagi pulkasid hoiavad ja kõik oli lihtsalt mõnus, mõnus! Kuna osad söögid olid täiesti tundmatud ja me ei osanud neid mitte kuidagi süüa, siis teenindaja lahkelt näitas meile. Võttis meie taldrikust asjad näpuvahele ja rullis asja kokku ning palun! :D Euroopas vist selline asi kõne alla eriti ei tule, et teenindaja su sööki näpuvahel rullib :D

 Õhtune melu linnas

 Vaade vanalinnale

Selliseid laternaid sai õhtuti osta iga nurga peal ja seejärel need jõkke ujuma panna. Vaade õhtul väga kaunis, aga hommikul üsna masendav.

4.07 Õhtul hakkasime sõitma Saigoni poole.

No comments:

Post a Comment